Kõikjal maailmas on hakatud mõtestama ja mõistma puidu rolli ehitise süsiniku jalajälje vähendajana ja efektiivse ehitusmaterjalina aasta-aastalt üha enam. “Aatomiku” konstruktsioonis kasutatav CLT (cross laminated timber) ehk ristkihtpuit paneel, kus sõrmjätkatud puidu kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, omab mitmeid eeliseid võrreldes tavalise puitkarkassiga.Ristkihtpuit maja mikrokliima on tervislik ja taastav. Uuringud näitavad, et puidu eksponeerimine ruumi sisekujunduses vähendab stressi, soodustab keskendumist ja loovust ning alandab kõrget vererõhku.

  • CLT ristkihtpuit

Väga  sobiv on see materjal samuti erinevate majatehases valmivate väikemajade, suvilate,  moodulmajade ja muude väikeehitiste tootmisel. 

Puidu looduslik struktuur reguleerib õhuniiskust (imab, salvestab ja vabastab niiskust) luues mugava isereguleeriva sisekliima.
Ristkihtpuit on keskkonnasõbralik ja 100% taaskasutatav. Võimalus valmistada CLT-d puidujäätmetest teeb temast eeskujuliku, keskkonnasõbraliku ringmajanduse toote. Üha rohkem püütakse kogu maailmas kasutada CLT-d majaehituses põhistruktuurina süsinikuintensiivse betooni ja terase asemel ja seda mitte ainult väikeelamute, vaid ka suurte korrusmajade puhul. Praegu paiknevad Euroopa suurimad CLT tehased Austrias  (Binderholz, KLH ja Stora Enso). Baltikumi ja Eesti suurim ristkihtpuidu tootja on Arcwood by Peetri Puit.

Ristkihtpuit on heade heliisolatsiooni omadustega. Helisid, mis häirivad inimese tegevust või puhkust, nimetatakse müraks. Müra võime liigitada kolmeks – õhu kaudu leviv ehk õhumüra (kõne, televisioon, raadio, koerte haukumine, transport),  konstruktsioonide ja õhu kaudu leviv müra ehk löögimüra (sammud) ning materiaalne müra mis levib konstruktsioonides ja materjalides ning levib kaugemale kui õhumüra. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist, kuid lisaks sellele põhjustab müra ka vererõhu tõusu, tekitab psühholoogilisi kahjustusi, pinget, ärevust ja stressi.  CLT kasutamine majaehituses võimaldab luua hea helikindlusega ruume ja seda isegi õhukeste CLT plaatide kasutamise puhul.

CLT täispuidust elemendid on tulekindlamad, kui tavaliselt arvatakse. CLT niiskusesisaldus on umbes. 12%. Kui CLT puutub kokku tulega, tõuseb selle temperatuur ja veemolekulid hakkavad aurustuma. Temperatuuril üle 200–300 ° C tekib pürolüüs, mille käigus puidu põlevatest komponentidest eralduvad gaasid. Tule levides järk-järgult mööda puitu, tekib paneeli pinnale söestunud kiht. See pürolüüsil moodustunud söekiht toimib soojusisolatsioonina ja kaitseb CLT  paneeli seesmiste kihtide tulest kahjustamata puitu. Ehkki tulekahjus täispuit konstruktsioonide pinnad söestuvad, võib puidu käitumist pürolüüsi protsessis ette näha (erinevalt terasest või betoonist konstruktsioonide puhul). Pürolüüsil tekkiva söekihi moodustamise tõttu on puit juba looduslikult tulele vastupidav ehitusmaterjal. Seevastu teraskonstruktsioonid vajavad näiteks täiendavaid tulekaitsemeetmeid. 

CLT suurepärane dimensionaalne stabiilsus ja paneeli suur koormustaluvus kahes suunas  annab puitpaneelile märkimisväärse tugevuse ja vastupidavuse olles heaks alternatiiviks betoon- ja kivikonstruktsioonidele;

Ristkihtpuit paneelide kuluefektiivne tootmine ja lühike ehitusaeg tagavad projektide tasuvuse ja kasumlikkuse. CLT hooned püstitatakse ja pannakse kokku ülikiirelt (mõne päevaga). Paneelid on lihtsalt töödeldavad ja viimistletavad, kusjuures viimaseid muudatusi saab teostada ka ehitusplatsil ning ehitusplaadid ja voodrilauad saab kinnitada otse paneelile;

Tänu CLT erilisele konstruktsioonile omab ta väga head soojuspidavust. CLT-st moodulmaja energiabilanss kogu eluea vältel on selgelt parem kui mistahes muu ehitusmaterjali korral. CLT-st saab edukalt ehitada nii madalenergia- kui ka passiivmaju.

Puitpaneelide mitmekülgsus võimaldab ruume isikupäraselt kujundada. Väga  sobiv on see materjal samuti erinevate majatehases valmivate väikemajade, suvilate,  moodulmajade ja muude väikeehitiste tootmisel. 

Loe lisa CLT omadustest ja võimalustest: SIIT

Kõikjal maailmas on hakatud mõtestama ja mõistma puidu rolli ehitise süsiniku jalajälje vähendajana ja efektiivse ehitusmaterjalina aasta-aastalt üha enam. “Aatomiku” konstruktsioonis kasutatav CLT (cross laminated timber) ehk ristkihtpuit paneel, kus sõrmjätkatud puidu kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, omab mitmeid eeliseid võrreldes tavalise puitkarkassiga.Ristkihtpuit maja mikrokliima on tervislik ja taastav. Uuringud näitavad, et puidu eksponeerimine ruumi sisekujunduses vähendab stressi, soodustab keskendumist ja loovust ning alandab kõrget vererõhku.

  • CLT ristkihtpuit

Väga  sobiv on see materjal samuti erinevate majatehases valmivate väikemajade, suvilate,  moodulmajade ja muude väikeehitiste tootmisel. 

Puidu looduslik struktuur reguleerib õhuniiskust (imab, salvestab ja vabastab niiskust) luues mugava isereguleeriva sisekliima.
Ristkihtpuit on keskkonnasõbralik ja 100% taaskasutatav. Võimalus valmistada CLT-d puidujäätmetest teeb temast eeskujuliku, keskkonnasõbraliku ringmajanduse toote. Üha rohkem püütakse kogu maailmas kasutada CLT-d majaehituses põhistruktuurina süsinikuintensiivse betooni ja terase asemel ja seda mitte ainult väikeelamute, vaid ka suurte korrusmajade puhul. Praegu paiknevad Euroopa suurimad CLT tehased Austrias  (Binderholz, KLH ja Stora Enso). Baltikumi ja Eesti suurim ristkihtpuidu tootja on Arcwood by Peetri Puit.

Ristkihtpuit on heade heliisolatsiooni omadustega. Helisid, mis häirivad inimese tegevust või puhkust, nimetatakse müraks. Müra võime liigitada kolmeks – õhu kaudu leviv ehk õhumüra (kõne, televisioon, raadio, koerte haukumine, transport),  konstruktsioonide ja õhu kaudu leviv müra ehk löögimüra (sammud) ning materiaalne müra mis levib konstruktsioonides ja materjalides ning levib kaugemale kui õhumüra. Eelkõige kahjustab tugev müra kuulmist, kuid lisaks sellele põhjustab müra ka vererõhu tõusu, tekitab psühholoogilisi kahjustusi, pinget, ärevust ja stressi.  CLT kasutamine majaehituses võimaldab luua hea helikindlusega ruume ja seda isegi õhukeste CLT plaatide kasutamise puhul.

CLT täispuidust elemendid on tulekindlamad, kui tavaliselt arvatakse. CLT niiskusesisaldus on umbes. 12%. Kui CLT puutub kokku tulega, tõuseb selle temperatuur ja veemolekulid hakkavad aurustuma. Temperatuuril üle 200–300 ° C tekib pürolüüs, mille käigus puidu põlevatest komponentidest eralduvad gaasid. Tule levides järk-järgult mööda puitu, tekib paneeli pinnale söestunud kiht. See pürolüüsil moodustunud söekiht toimib soojusisolatsioonina ja kaitseb CLT  paneeli seesmiste kihtide tulest kahjustamata puitu. Ehkki tulekahjus täispuit konstruktsioonide pinnad söestuvad, võib puidu käitumist pürolüüsi protsessis ette näha (erinevalt terasest või betoonist konstruktsioonide puhul). Pürolüüsil tekkiva söekihi moodustamise tõttu on puit juba looduslikult tulele vastupidav ehitusmaterjal. Seevastu teraskonstruktsioonid vajavad näiteks täiendavaid tulekaitsemeetmeid. 

CLT suurepärane dimensionaalne stabiilsus ja paneeli suur koormustaluvus kahes suunas  annab puitpaneelile märkimisväärse tugevuse ja vastupidavuse olles heaks alternatiiviks betoon- ja kivikonstruktsioonidele;

Ristkihtpuit paneelide kuluefektiivne tootmine ja lühike ehitusaeg tagavad projektide tasuvuse ja kasumlikkuse. CLT hooned püstitatakse ja pannakse kokku ülikiirelt (mõne päevaga). Paneelid on lihtsalt töödeldavad ja viimistletavad, kusjuures viimaseid muudatusi saab teostada ka ehitusplatsil ning ehitusplaadid ja voodrilauad saab kinnitada otse paneelile;

Tänu CLT erilisele konstruktsioonile omab ta väga head soojuspidavust. CLT-st moodulmaja energiabilanss kogu eluea vältel on selgelt parem kui mistahes muu ehitusmaterjali korral. CLT-st saab edukalt ehitada nii madalenergia- kui ka passiivmaju.

Puitpaneelide mitmekülgsus võimaldab ruume isikupäraselt kujundada. Väga  sobiv on see materjal samuti erinevate majatehases valmivate väikemajade, suvilate,  moodulmajade ja muude väikeehitiste tootmisel. 

Loe lisa CLT omadustest ja võimalustest: SIIT