CLT majad teevad tänu oma konstruktiivsetele ja arhitektuursetele võimalustele revolutsiooni puitehituses!
Kõikjal maailmas on hakatud mõtestama ja mõistma puidu rolli ehitise süsiniku jalajälje vähendajana ja efektiivse ehitusmaterjalina aasta-aastalt üha enam. CLT majade konstruktsioonis kasutatav CLT (cross laminated timber) on ristkihtpuit paneel, kus sõrmjätkatud puidu kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud.
CLT majad omavad mitmeid eeliseid võrreldes tavalise puitkarkass majadega. Lisaks on ristkihtpuit maja mikrokliima tervislik ja meeldiv, seal ei kasutata aurutõkkeks kilet. Uuringud näitavad, et puidu eksponeerimine ruumi sisekujunduses vähendab stressi, soodustab keskendumist ja loovust!
CLT majades kasutatav ristkihtpuit on suurepärane materjal majatehases valmivate väikemajade ja minimajade tootmisel.
Puidu looduslik struktuur reguleerib õhuniiskust (imab, salvestab ja vabastab niiskust) luues mugava isereguleeriva sisekliima.
Üha rohkem püütakse kogu maailmas kasutada CLT-d majaehituses põhistruktuurina süsinikuintensiivse betooni ja terase asemel ja seda mitte ainult väikeelamute, vaid ka suurte korrusmajade puhul. Praegu paiknevad Euroopa suurimad CLT tehased Austrias (Binderholz, KLH ja Stora Enso). Baltikumi ja Eesti suurim ristkihtpuidu tootja on Arcwood by Peetri Puit.
Ristkihtpuit on heade heliisolatsiooni omadustega. Helisid, mis häirivad inimese tegevust või puhkust, nimetatakse müraks. Müra võime liigitada kolmeks – õhu kaudu leviv ehk õhumüra (kõne, televisioon, raadio, koerte haukumine, transport), konstruktsioonide ja õhu kaudu leviv müra ehk löögimüra (sammud) ning materiaalne müra mis levib konstruktsioonides ja materjalides ning levib kaugemale kui õhumüra. CLT kasutamine majaehituses võimaldab luua hea helikindlusega ruume ja seda isegi õhukeste CLT plaatide kasutamise puhul.
CLT on materjalina keskkonnasõbralik ja 100% taaskasutatav. Võimalus valmistada ristkihtpuitu ka puidujäätmetest teeb temast eeskujuliku, keskkonnasõbraliku ringmajanduse toote.
CLT täispuidust elemendid on kordi tulekindlamad tavalise puitkarkass lahendustega võrreldes. CLT niiskusesisaldus on umbes. 12%. Kui CLT puutub kokku tulega, ei pääse tuli tänu CLT konstruktsiooni tihedusele (hapniku puudus) puidu sisemistesse kihtidesse. Temperatuuril üle 200–300 ° C tekib pürolüüs, mille tagajärjel tekib paneeli pinnale söestunud kiht, mis toimib soojusisolatsioonina ja kaitseb CLT paneeli seesmiste kihtide tulest kahjustamata puitu.
Tänu ristkihtpuidu erilisele konstruktsioonile omab ta väga head soojuspidavust. CLT majade energiabilanss on kogu eluea vältel selgelt parem kui mistahes muul ehitusmaterjalil. CLT-st saab edukalt ehitada nii madalenergia- kui ka passiivmaju.
CLT suurepärane dimensionaalne stabiilsus ja paneeli suur koormustaluvus kahes suunas annab puitpaneelile märkimisväärse tugevuse ja vastupidavuse olles heaks alternatiiviks betoon- ja kivikonstruktsioonidele;
Samuti on CLT ristkihtpuit tänu oma soojusisolatsiooni omadustele, väga sobiv materjal ka majatehases valmivate ilma soojustuseta suvemajade, suvilate ja muude väikeehitiste tootmisel.
