Kas elektriküte on odavam kui kütta puudega?
Milline on kõige soodsam küttesüsteem moodulmajale?
Teeme algatuseks selgeks ühe asja.
Õhk-õhk soojuspumbad, maasoojuspumbad, infrapunaküte, elektriline põrandaküte – nad kõik liigituvad elektrikütte alla.
Nagu välja tuleb, sellele päris ühest vastust polegi, sest halupuu mõiste on parajalt laialivalguv nagu selle mõõtühikki – ruumimeeter.
«Kütuste energiasisalduse üle on põhjust arvet pidada ikka neis olevate molekulide hulga järgi – ehk tahkeid ja vedelaidki kütuseid mõõta massiühikutes ja gaasi näiteks normaaltingimustele vastavates ruumalaühikutes,» selgitab Ülo Kask aluspõhimõtteid.
Haluruumidega (ruumimeetrite, kõnekeeles ruumide või rummidega) pole asi aga üldse nii selge.
Kaselt saame siinkohal kütteväärtuse kohta ammendava selgituse: «Kui puit on päris kuiv – null protsenti niiskust –, siis pole üldiselt vahet, millise puuliigiga on tegemist: ühe kilogrammi kohta saab sellisest 5,24 kWh (18,87 MJ) energiat. Kui nüüd tahta võrrelda puidu ja elektri hinda omavahel, peame lähtumagi sellest teadmisest, kui mitu kilogrammi me mingi rahasumma eest küttepuitu saame.»
Kuna halgudest on saanud üleöö üllatavalt kuum kaup, võiks äkki sellegi energiakandja müümisel nõuda, et kaupmees avaldaks, kui palju energiat neis halgudes kilogrammi või ruumimeetri kohta peitub?
Puidu niiskus
Igatahes on nii, et halupuid müüakse kilogrammi asemel, millest ei ole maha arvestatud puidu niiskusest tingitud kütteväärtuse kadu, ikka vanades heades rummides. Kaupmehe sõnavaras on mitmesuguseid lõkse, nagu näiteks termin «metsakuiv puit».
«Kui puidu niiskustase on 45 protsenti, jääb sellest pea 19 megadžaulist põlemisenergiast iga kilogrammi kohta järele vaid veidi üle kaheksa. Seetõttu peaks vägagi täpselt teadma puidu niiskust,» selgitab Kask niiskuse mõju kütteväärtusele.
Muide, pole üldse välistatud, et soojal ajal puudest halge tehes võibki see «metsakuiv» olla 45 protsendi lähedal. Kui see oleks 25 protsenti, mis vastab Kase sõnul aastakese õues ja ühe suve kuivanud halgude niiskusele, siis tähendaks see, et puidu maksimaalsest energiasisaldusest on põletamisel kättesaadav 1,5 korda vähem.
Kas halupuud on vesinikustki kallimad?
Mõõta ja arvutada
Peale niiskuse määrab ruumimeetri sisu energiamõõdikuna ka puidu tihedus. Seegi kõigub üsna korralikult. Saare tihedus on 700 kg/m3, kasel ja männil 670, aga kuusel ainult 430. Tamme tihedus võib küündida ka 800–900 kg/m3. Olgu öeldud, et puidu tihedus ei sõltu sajaprotsendiliselt selle liigist: lepagi tihedus võib olla, sõltuvalt puu kasvukiirusest ning -tingimustest, 400–700 kg/m3.
Kuna halgude hinnad rühivad taevastesse kõrgustesse, tuleb ilmselt mõõtma hakata ka ostetavate halgude tihedust või vähemalt teada, millist puuliiki ostetakse, sest keskmise tiheduse leiab käsiraamatust. Peale niiskusemõõtja oleks siis vaja ka taskukaalu ning vana hea Archimedese õpetuse järgi tuleks halg pärast kaalumist suruda vee alla ja ära mõõta, kui palju veetase tõuseb. Nii saate enam-vähem teada puidu tiheduse ja sellest siis ikka üsna umbkaudu tuletada, kui suur on selles müstilises ruumimeetris põleva materjali mass.
«Rusikareegel on see, et ühest tihumeetrist palgist saab 1,4 ruumimeetrit pikki halge ja sellest omakorda umbes kaks puistekuupmeetrit lõhutud halge ning sellest omakorda umbes kolm puistekuupmeetrit haket,» selgitab bioenergeetikat tundev insener ühikute traditsioonilisi omavahelisi suhteid. Tihumeetergi pole päris sama mis kuupmeeter, aga on sellele piisavalt lähedal, sest seda hinnatakse palgi mõõtude järgi. Loomult on palk ju tüvikoonus ja selle ruumala saab palgi pikkust ja kummagi otsa läbimõõtu teades üsna lihtsalt arvutada.
Puidubrikett ja -graanulid (ehk pelletid) on Kase sõnul energeetiliselt lihtsamalt hoomatav kraam, sest nende valmistamisel on niiskusesisaldus paigas (enamasti alla 10 protsendi), samuti müüakse neid kilokaubana, mis teeb kütteväärtuse ja selle elektriga võrdlemise tunduvalt lihtsamaks.
Vastus küsimusele, kas halg või elekteriküte, pole aga ikkagi päris selge.
«Meil on puudega võimalik kodu kütta üsna mitut moodi: kaminaga, ahjuga ja katlaga. Tänastel kaminatel on soojust salvestavad osad ja see teeb neist üsna korralikud kütteseadmed. Kahjuks ei saa sama öelda vanemate kaminate või ka ahjude kohta. Nõukaaegses ahjus põlema pandud halgudest kütab ruumi vaid 40–60 protsenti seal olnud energiast – ülejäänu lendab korstnasse,» selgitab Kask ja lisab, et tänapäeva pottsepaahjude ja tehases toodetud ahjude kasutegur küünib oskusliku kütmisega isegi 85 protsendini. Tema sõnul võib uuemal ajal ehitatud ahju kasuteguriks lugeda arvutustes 75 protsenti. Lisaks on muidugi ka puitkütusel katlad. Need kütavad kuumaks tarbevee ja põrandaküttetorud või seintel olevad radiaatorid. Sinna sobivad kütusena halud, aga ka graanulid või briketid. Sellistegi süsteemide kasutegur on üsna kõrge – samuti 85 protsendi kandis.
Teeme arvutuse.
Elektriküte vs halupuud.
Ja isegi kõike seda teades pole küsimus, kas elekter või halud, lihtsalt vastatav, sest ka elektrit saab kütmiseks kasutada üsna mitut moodi. Üks võimalus on huugama panna tavaline elektriradiaator, kus vool ajab kuumaks küttekeha ja selles tekkiv soojus kütab ruumi. Teine võimalus on kasutada soojuspumpa. Kui tegemist on õhk-vesi- või õhk-õhk-tüüpi soojuspumbaga, on selge, et väga külmal talvel ei olegi väljas soojust, mille temperatuuri saaks tõsta, sest soojusvahetusvedelik lihtsalt ei aurustugi. Siis pole midagi parata – sellistes oludes on tegemist tavapärase elektriküttega. Maapinnast või mingist veekogust soojust ammutades on lugu sootuks teine, sest sel juhul võib teil just tänu sellele välisele soojusallikale kuluda kaks ja enamgi korda vähem elektrienergiat, kui te maapinnast soojust välja pumpate.
Siinkohal ütleb Kask, et oluline on teha üks näidisarvutus, et aru saada, kuidas halupuudes oleva energia ja elektri hinna võrdlemine käib.
Näitena olgu võetud siis ühe müüja pakkumine, kus toore kase hind oli 13. juuli seisuga 285 eurot 1,8 ruumimeetri eest; 1 ruumimeetri hind on siis 158,3 eurot. Oletame, et niiskust on selles 45 protsenti.
«Nagu öeldud, on absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus sõltumata puuliigist peaaegu üks ja seesama: 5,24 kWh/kg. Kui selles on 45 protsenti vett, siis on see energiasisaldus kaks korda väiksem ehk 5,24 kWh/kg: 2 = 2,6 kWh/kg ehk 2,6 MWh/tonn. Põlemise energia kulubki suurel määral just vee aurustamisele.
Nüüd arvutame, kui palju energiat oleks siis päriskuupmeetris, teades, et kase tihedus on 670 kg/m3.
(670 kg/m3 : 1000 kg) x 2600 kW/tonn = 1736 kWh/m3. Teeme möönduse, et see on sama, mis palgitihumeetri kohta, ja teades, et ruumimeetreid tuleb tihumeetrist 1,4 korda rohkem, arvutame ruumimeetri energiatiheduse:
2345 kWh/m3: 1,4 = 1240 kWh/rm,» lõpetab Kask esialgse arvustuse ja lisab, et mõistagi pole see veel kõik, sest arvesse tuleb võtta ka küttekolde kasutegur, ning kui see on 50 protsenti, saame iga ruumimeetri selliste halgude kohta kätte poole halgudes olevast energiast:
1240 kWh/rm x 50% = 620 kWh/rm.
«Jagades ruumimeetrite hinna just arvutatud ruumimeetri kasuliku kütteenergiaga, saame ühe kasuliku kilovatt-tunni hinnaks 158,3 eurot/rm:
620 kWh/rm = 0,255 eurot/kWh,» võtab Kask arvutuse kokku.
Hinnavõrdlus energialiikide järgi seisuga 13. juuli 2022.a.
Puiduhalud 250 € Mwh
Elekteriküte 150 € Mwh (2022.a. keskmine)
Vesinik 165 € (roheliselt toodetud)
Asjad on vahepeal muutunud, aga põhimõtteliselt on puu- vs elektriküte suhe jäänud samaks.
Kuivemana või parema kasuteguriga ahjus võiksid halupuud mingilgi määral konkurentsi pakkuda. Vanemat tüüpi küttekolde puhul on asi lootusetu.
Kui aga kasutada on soojuspump või koguni maaküttega soojuspump, kus 2/3 energiast pärineb maast ja 1/3 elektrivõrgust, millega soojuspump töötab, on halud veelgi suurema kaotaja rollis. Vähemalt tänaste hindadega. Õhk-õhk- või õhk-vesi-soojuspumba kasutamisel tuleks juhul, kui õues on temperatuur –10 ºC, elektrile makstav summa jagada 1,5ga, et halgudega võrdlust saada.
Sealtsamast, kus me arvutusnäitesse valitud kasehalge hankisime, saab osta ka puitbriketti. Hind 390 eurot tonn. Kilokaup ja niiskus garanteeritult alla 10 protsendi. Oletame, et energiat maksimaalsega võrreldes 1,13 korda vähem ja kütteväärtus seega 4651 kWh/tonn.
Ahi on ikka me vana tuntud pooletoobine, kust pool sooja korstnasse lendab. Seega saab igast tonnist briketist kasutatavat soojust 2326 kWh ja see teeb ühe kilovatt-tunni hinnaks 0,168 eurot/kWh. Umbes sama lugu on ka puitgraanulite ehk pelletitega. Nende tavalisse ahju ajamiseks tuleb Ülo Kase sõnul kasutada kütusekorve, kust põlemisõhk altpoolt juurde pääseks. Graanulid on muidu mõeldud automaatsööturitega põletite jaoks.
Puitbriketi pea 1,5 korda soodsam energiahind halgudega võrreldes annab veel kord kinnitust, et energeetikas on vaja täpne olla ning võimalusel mõõta ja arvutada, mitte lähtuda müütidest.
Ja pealegi, mis sest elektri- ja haluenergia hinnast ikka võrrelda, sest ega ahjus halge põletades mobiili või elektriautot ju ei lae ning arvutit ja telekat käima ei pane. Tõsi, korraliku puupliidiga saab küll ka toitu teha, aga kütusena on halgudest saanud siiski korralik luksuskaup.
Vesinikust aga saab teadupoolest nii soojust kui elektrit ja seda märkimisväärselt kõrge kasuteguriga. Masin, mis seda teeb, oleks kodu tarvis sama suur kui gaasiboiler, millega on ära harjutud. Seda nimetatakse kütuseelemendiks. Niimoodi saaks vesinikuga kütta nii maju kui kontoreid ning neisse ka vajalikku elektrivoolu genereerida. Täna on vesinikul töötavad kütuseelemendid küll veel tavaahjudest mitu korda kallimad, aga odavnemine saabub koos nõudluse ja tootmise kasvuga.
Tõeline energiaabsurd ongi just selles, et küttepuude ja vesinikuenergia hinnad on peaaegu võrdsed. Tegemata jäänud energiainnovatsiooni üle muigab halumüüja oma mõõdukalt niiskete nottide kuhjade juures, mis garanteeritult kaubaks lähevad. Pikki aastaid vesinikuenergeetikat «kalliks ja lootusetuks» nimetanud vana kooli energiapoliitika koorekiht arutab nüüd, kuidas hakata näiteks halutoetusi jagama ja kompenseerida tarbijatele kõrget elektrihinda. Meiegi siin ju arvutasime, kas halud on juba kallimad kui elektriküte.
Refereeritud lühendatult Postimehe artiklist, autor Marek Strandberg
Aatomik maja kütteks kasutame põrandasse integreeritud infrapunakütet (oleme Aatomik maja testides tulnud järeldusele, et infrapuna põrandaküte on väikemajale kõige optimaalsem lahendus). Lisaks on võimalik paigaldada õhk-õhk soojuspump. Suveajal täidab õhksoojuspump ka jahutusfunktsiooni.
NB! Õhk-õhk soojuspumbad, maasoojuspumbad, infrapunaküte – nad kõik liigituvad elektrikütte alla.
Ise arvame, et elekter on see tuleviku energia edasikandmise viis, milleta me läbi ei saa. Olgu see elekter pärit päikesest, tuulest, veest või termotuumajaamast.
Kui ei ole elektrit või ta ei ole taskukohase hinnaga, ei ole meil midagi… Seega tulevik on elektri ja elektrikütte päralt!